1. osa
Oh, täna oli veel rohkem suvi kui eile. Käisin just sugulaste juures Lohusalus. Riidesse panin soojalt, sest mere ääres pidavat jahe olema ning jalga tõmbasin oma kontsasaapad. Uksest välja astudes ja autosse suundudes hingasin sisse sooja suvetuult ning tunnistasin, et täna on soe. Sõit sinna oli ka mõnus. Vaatasin aknast välja ning nautisin päikesepaistet ning imeilusat loodust, eriti männimetsa. Kohapeal ootasid meid peagi soojad vorstid ja kausside viisi salatit. Üllatuseks oli see, et isegi mulle anti kohe vahuveini klaas kätte. Rüüpasin siis rõõmsalt seda ja ajasin juttu kui onu mulle juurde kallas :D Ning mõne aja pärast taas, kui pakkus veini. Mul polnud selle vastu midagi, ainult õed vaatasid veidi imelikult. Küsisid siis, et kas ma ikka võin mille peale Andres (onu) vastas, et nojah, ta isale olevat maininud, et ma ka saan ning tegi nalja, et "Joodame Maria täis!" :D Sõime kõhud täis ja seadsime sammud mere poole. Muidugi tuli ju mulle enne "normaalsed" jalanõud muretseda. Raili otsis siis välja oma suured skeiditossud, mis oma tibisaabaste vastu vahetasin. Ühe tossu paelad ei tahtnud küll sõlmest lahti tulla, aga olin (nagu pärast selgus) nende üle ikkagi väga õnnelik, mis siis et pidin need kuidagi logisevana jalga saama. Tundsin end jälle üle pika aja lapsena. Keset põldu seisab suur rändrahn, mille vallutamine on kohustuslik, nii siis me sinna otsa ronisimegi ja tegime grupipilte.