2. osa
Edasi läksime randa, ninna tungis mõnus adru lõhn. Nurusin, et liiguksime suure kivi poole, mida ka tegimegi. Otsustasime Kaariniga kivini võidu teha, aga asi vajus ruttu ära. Nii mõnus oli kivilt kivile hüpata ja mööda neid joosta. Tundsin end veel paremini. Olin otsustanud kõik suuremad kivimürakad läbi ronida. Mõnus oli olla, sest suutsin ise hakkama saada. Lõpuks jõudsime siis kohale. Onu Andres ronis esimesena ja esimest korda oma elus selle kivi otsa, ning peale üht meest veel (kelle nime ma kahjuks ei mäleta) ka mina. Kaarin oli küll millegi pärast väga vastu ja õpetas mind pidevalt, aga otsas ma käisin sellest hoolimata ära. Alla tulek oli ka, khm, tore :D Nimelt suutsin ma alla hüpates endale põlvega lõuga virutada, mis õnneks haiget ei teinud vaid pigem ehmatas. Tagasi tulime läbi metsa, kus ma üritasin sipelgalõvisid leida XD (Tuuli teab neid küll). Jõudsime Lohusalu endise kooli juurde, kõrval olid armsad kämpingud. Olin üliõnnelik kõigi oma laagrikogemuste üle. Jõudsime tagasi majade juurde, kus ootasid meid tordid! Tõmbasin jalanõud jalast ning lippasin sokkis üle muru torte sööma :P Lebotasime maas madratsite peal ja sõime. Isa ja see mees, kelle nime ei mäleta jootsid sipelgat viinaga :D ja siis muidugi naersid, kui tal väiksed liikumisraskused olid. Ajasime veel juttu ja tulime tulema. Lihtne aga supermõnus päev.