Eile siis helistati mulle juba kolmandat korda ellerheinast ja uuriti kuhu olen kadunud. See kord oli siis veidike teisiti, sest pidin rääkima Loitmega. Ma tean küll, et kui ta pahakseks saab ütleb ta enne kui mõtleb, aga sellest hoolimata suutis ta mu pisarateni närvi/vihaseks ajada. Lõpuks siis lubasin täna ellerheina minna ning ta lõpetas kõne sõnadega: "Musirull, tsau". Saa siis temast aru. Tegelikult ma saan, aga seda pole mõtet seletama hakata, sest see võtaks tunde. Võib-olla isegi päevi. Siiski sellest nõmedast kogemusest hoolimata olen ma õnnelik, et käisin, sest seal olla oli hea ja rahulik. Enam ta mu peale pahane ei olnud, pigem kiitis. Lõpp-kokkuvõtteks läks siis ikkagi hästi :)

Lätlased ja leedukad olid täna ikka eriti armsad. Nii tore nendest, et nad Eestit toetavad nii innukalt. Aga tõesti vist mitte ükski teine rahvus ei mõista meid paremini kui nemad. Seisid tänavatel, lehvitasid lippe, ka eesti omi ja laulsid baltiketi aegseid laule. Ülinunnu minu arust n_n Kahju ainult, et eestlased sellest nii innukalt osa ei võtnud. Kuigi reklaami oleks jh võinud veits rohkem teha. Üldse on viimastel päevadel kuidagi rahulik olnud. Ja see on ainult hea.

Täna oli jälle see "tore" päev, kui toimus kõnekunst. Õnneks pääsesin seal kohe tulema, kui olin oma sõna otseses mõttes sita kõne esitanud :D Aga pole hullu, et teistel täiega igav oli, vähemalt on see möödas ja tehtud. Pääsesin ma tänu sellele, et pean neljapäeval Tallinna Ülikoolis saalitäiele lätlastele esinema. Muidugi on selleks üks "omapärane" vene tants ekstra mini-kleitides. Et siis jh, läksin seda võimlasse harjutama. Peaaegu selge on juba :D Veel veidi harjutamist homme ajaloo ja mata ajal ning probleemid kaovad ;)

Tuuli saatis mulle ühe supervana klassika :P Selleks on Push Up - Ämblikmees. Aitäh selle eest! Sa ei tea kui palju paremaks see tuju tegi. Nii palju lahedaid ja armsaid asju meenus :*
Oo, kallis, ole minu ämblikmees.
Mu juurde lenda üle maa ja vee.
Juba tulen, sest olen sinu järgi hull.
Oo, tahan olla ainus sul.