Frank Sinatra - More

More than the greatest love the world has known,
This is the love I give to you alone,
More than the simple words I try to say,
I only live to love you more each day.
More than you'll ever know, my arms long to hold you so,
My life will be in your keeping, waking, sleeping, laughing, weeping,
Longer than always is a long long time, but far beyond forever youre gonna be mine.
I know Ive never lived before and my heart is very sure,
No one else could love you more.

More than you'll ever know , my arms they long to hold you so,
My life will be in your keeping, waking, sleeping, laughing, weeping,
Longer than always is a long long time, but far beyond forever you'll be mine,
I know that Ive never lived before and my heart is very sure,
No one else could love you more, no one else could love you more.


Ma olen idioot. Aga sellest me ei räägi.

Tavaliselt ma ikka mõtlen, et kõik mis juhtub, on põhjusega, et sel on mingi tagajärg. Aga praeguses olukorras ma küll midagi head või positiivset ei leia. Ok, vb tõesti pääsesin ma mingi pervari või väärkohtlemise käest, aga kui mul on kõrval 11 sõbrannat, siis keegi, eriti mu õed, aitaks mind kindlasti. Lihtsalt, et esimest korda elus on mul TÕSISELT kahju, et ma pole veel 18.
Viimased 2 päeva nägin ma korralikult vaeva valmistades 13 neoonroosat missilinti kirjaga "Pruudi eskort" (relvastatud saate- v kaitsesalk), Sirli tüdrukuteõhtu tarvis muidugi. Neljapäeval teatasime Kaariniga Sirlile, et ta olgu reede õhtul kell 7 valmis, meie läheme talle pool 7 appi riideid valima ning kaasa võtta hambahari ja ID-kaart (petekaks). Mida lähemale õhtu jõudis, seda rohkem närvi läksin mina, sest algse 12 lindi asemel oli mul vaja meisterdada üks veel. Käisin isegi spetsiaalselt lisa 1,5 m paela järel. Kui kell oli 16.25 otsustas Kaarin minna duši alla, mis muutis mind veel närvilisemaks. Sirli juurde jõudsime 10 enne 7-t. Kui olime ta ilusti valgesse riietanud hakkasime ootama, millal saabub limu. Ma olin vist, st kindlasti rohkem närvis kui Sirli. Limusiinis ootas teda italiaao punase roosi ja šampusega ning autojuht viis nad GAGi juurde, kus lõunamaalane sõbrannade vastu vahetati. Sõideti ringi u 2 h, mille sees jõuti teha peatuseid ja küsimusi esitada. Meie Kaariniga pidime minema Savoy restorani. Ootasime peaaegu pool tundi maja ees, kui alles sisenedes saime teada, et pooled meist olid juba kohal. Seal ootas meid kaunilt kaetud laud ning üsnagi koba ettekandja, tal õnnestus ikka mitu korda asju maha lennutada. Mingi hetk leiti, kus Sirli pidi lubadusi andma, ükskõik kui tobedad nad ka polnud ning kirjutama Urmole kirja, mille ta 10 aasta pärast kätte saab. Kingituseks oli "midagi sinist" ehk helesinine sukapael, mis paluti pruudile jalga panna kelneril. Minu arust äärmiselt nõme. Ja et Sirlil oleks Urmo üle kontrolli, kingiks ka roosa vilkuvate tulukestega vile :D Sealt edasi hakkasime suunduma klubi poole, kuid enne veel oli vaja teenida veidi raha. Selleks müüdi valget rummi armujoogi pähe :D Kahju ainult, et Sirli nii tagasihoidlik oli ning sõbrannad suurema osa reklaamist ja müügitööst ära tegid. Ise mõtlesin veel, et kui kunagi minu kord midagi sellist teha on siis ei lase küll häbelikkusel endast võitu saada ;D
See oli juba enne kokku lepitud, et enne ööklubisse minekut on minu aeg koju minna, sest oma vanuse tõttu ma ei pruugi sinna pääseda. Kuni eile õhtuni olin ma veel kindel, et ei hakka enne 18 saamist sissepääsemist isegi mitte proovima, aga kuna saadi kõigile kutse, oli mul äärmiselt kurb vaadata teisi klubisse sisenemas, kuni ise ootasin Sirli roosi ja ühe tüdruku seljakotiga ema saabumist. Kui nad kutsetega lihtsalt sisse lipsasid, mõistsin et see oleks isegi võimalik olnud :'( Nüüd ma siin passingi kodus arvuti taga kuni teised poole hommikuni tantsivad. Totaalne ebaõnn minu jaoks, et pulmad on vaid pool aastat enne mu 18. sünnipäeva. Sirli pidas isegi loomulikuks seda, et ma sisse lähen, aga Kaarin on vaid selle vastu. Ebaõnn... ei muud. Või ei ole?

Täna käisin siis Eesti Televisioonis "2 takti ette" tarvis. Jõudsin kohale üsna vara, seega otsustasin jalutada. Helistasin Leele, et oleks kellegagi rääkida ja seadsin sammud hoonest eemale. Mida kaugemale jõudsin, seda kergemaks olemine läks, kuid kahjuks oli tagasiteel vastupidine mõju. Ukse ees ootas (loe: tegi suitsu) mees, kes küsis mu nime ja juhatas sisse. Valvelaua tädi oli ka hästi tore ja korraks tuli isegi hea tuju :D Ok, tegelt nii hull ka nüüd asi polnud. Istusin ootesaalis ja ajasin Tauriga juttu kuni mulle juba eelnevalt tuttav kaameramees Ivar sealolijaid filmis. Suhteliselt tüütu :D Ega me kaua istuda saanud, kui meid sisse saadeti. Oma veidi alla 20-se grupiga istusime maha ja ootasime, et asi peale hakkaks. Žüriis siis: Hanna-Liina Võsa, Lauri Saatpalu, Lenna Kuurmaa ja Endel Liitmaa. Nemad meeldisidki mulle kõige vähem :P aga eks see vist nii žüriiga olegi... Nii mõnigi tundus oma esinemise pärast üsnagi hea, kuid leidus ka neid kellele öeldi otse näkku: "Sa ei oska laulda!" Noh, parem ikka kohe teada saada. Tuli siis minu kord ja laulsin oma laulujupi ära. Saatpalu: "Sa oled nii vaikne ja tagasihoidlik, nagu "hiiretips läks putru keetma..."". Võsa siis vist veel ütles, et vaikne ei tähenda kohe halba vms. Küsisid kas ma tahan midagi eesti keeles laulda. Aga mina lollakas ütlesin, et võin ingk. XD mida iganes... tänasin ja läksin otse uksest välja, kus kõigiga intervjuu tehti. Pidin veidi ootama, sest mikrofonimees vahetas patakaid. Küsiti, et kuidas mul läks ja miks sinna tulin. Selle peale, et ütlesin julguse ja kogemuse saamiseks, küsiti kas sain, vastasin, et eks ma kodus näe või järgmine kord vms. Läksin saali tagasi, et ülejäänuidki kuulata. Üks poiss oli vist homo :D ta nägi naljakas välja. Ta oli üleni mustas, kauboisaabaste ja eest sõlme seotud triiksärgiga XD laulis vist Caesarist :P, aga siiski öeldi tema kohta "lihvimata teemant". Peale tema oli veel üks mees, ta oli nii närvis, et mul hakkas tast kahju - ta värises sõna otseses mõttes üleni :( Saigi meie aeg läbi ja tõmbasin uttu. Ma ei usu, et ma edasi saan, aga ega ma tegelikult seda oodanudki. Olen lihtsalt kogemuse ja oma julguse üle õnnelik ning loodan, et järgmine kord olen targem :)