Ma armastan laupäeva hommikuid :) Enamus uniseid hommikumantlis majaelanikke koguneb meie kööki kohvi jooma, putru sööma ja niisama lobisema. Mõnus. Üle pika aja näeb kõiki ka :P
Eile käisime Ellerheina ja RAM'iga Tartus Jaani kirikus kontserti andmas. Ma olin kogu aeg arvanud, et ülikoolis tahan Tallinnas käia, aga pärast eilset muutus mu suhtumine sellesse ülikoolilinna. Nüüd ma tõsiselt tahan sinna tagasi. Seal on nii palju ilusaid poisse (ka see Kõige ilusam;)) ja üldse nii palju noori, lahe :P Nüüd on täitsa võimalik, et ma sinna lähen.
Täna siis Pärnusse, homme Jõhvi ja esmasp. jääme pealinna :)
Täna öösel oli omapärane kogemus. Ärkasin selle peale, et ema tuli uksele ja küsis kas ma magan vms. Tõusen siis kiiruga püsti, nagu tavaliselt kui keegi äratama tuleb. Kõik nägi sama moodi välja, nagu tavaliselt: ema uksel ja tuli põleb. Aga midagi oli teisiti. Muidugi, täna on ju laupäev ja kooli ei pea minema. Siis miks mul tuli põleb? Teaks ma ise ka, ema tuligi seda küsima. Vaatan siis kella: 04.55... wtf? Mul oli vist öösel mingi meeltesegadus olnud, et ärkasin arvatavasti telefonihelina peale, pidades seda äratuskellaks (nimelt mulle helistati öösel kell 3 ja äratuskella polnud ma pannud) ja kuna mul on selline halb harjumus tõusta üles, panna tuli põlema ja voodisse tagasi ronida, siis ei teagi ma, mis öösel tegelikult juhtus :D Segane jutt, aga jh, naljakas oli :P

Now it's official, the camera hates me! Kõik, kes viitsisid laupäeval telku ees istuda, nägid vb. Laulul polnud vigagi, selle pärast ma enam ei muretse. Enne oli see küll põhiprobleem, et kui nüüd sitasti laulan on jama käes, aga ei, seda ma ju tean, et suudaks paremini. Aga see pilt... Nutta tahaks, ma nägin lihtsalt kohutav välja :'(

Mu südames on üks tühi koht. Sellele, keda ma veel ei tunne, veel ei armasta...

spordipäev... 300 m... 5 m joostud ja olen kõhuli ja siis selili... tõusen püsti ja lõpetan eelviimasena... ja alles siis näen, et olen korralikult katki...
nüüd siis roheline ja sidemeis:P
lonkan...

Reedel oli Kärdi juures selline väike ärasaatmis-õhtu. Ta läks 5. septembril kolmeks kuuks Saksamaale õppima. Tema juures oli kift, sest Kärdi ja tema lahedate sõprade seltsis pole nagu never-ever igav :)

Laupäev, 1. september: Sirli ja Urmo PULMAD! Tõsiselt meeliülendav laulatus, pidu, KÕIK! Ma ei oskaks vist paremat tahtagi.

Ohjah :D näete, nii palju ma saingi siis pulmadest kirja (A) sry.