Keep Breathing - Ingrid Michaelson

The storm is coming but I don't mind.
People are dying, I close my blinds.

All that I know is I'm breathing now.

I want to change the world... instead I sleep.
I want to believe in more than you and me.

But all that I know is I'm breathing.
All I can do is keep breathing.
All we can do is keep breathing now.

All that I know is I'm breathing.
All I can do is keep breathing.
All we can do is keep breathing now.

All we can do is keep breathing
All we can do is keep breathing
All we can do is keep breathing
All we can do is keep breathing
All we can do is keep breathing
All we can do is keep breathing
All we can do is keep breathing.
All we can do is keep breathing now.


Mina, 24/7 positiivne ja rõõmus inimene, ei suuda järsku midagi asjalikku teha. Kõik on nii raske ja keeruline minu jaoks. Mulle ei meeldi nii. Ja selle pärast ootan nüüd oma õnne. Ma ei tea, mis see olema peaks, aga see peaks olema suur, suur minu jaoks. Millegi pärast ei ole ma praegu õnnelik. Ma väga loodan, et homme kooli minnes olen ma kõik juba unustanud. Ah, ei, muidugi mitte. Mul on ju pm kõik õppimata. Oma praeguste emotsioonide pärast need laulusõnad siia paningi. Viisiga koos on nad lihtsalt nii paeluvad. Vaadake Grey Anatoomia klippi (v.a need, kes ei taha põnevust rikkuda; tegemist on kolmanda hooaja viimase osa lõpuga) mu orkuti videotest, kus taustaks mängib see sama lugu. Ja kuigi see video on ülikurb, on see siiski minu jaoks täiuslik. Ma olen seda laulu tänase päeva jooksul umbes 20 korda kuulanud ja mul ei saa sellest küll. Kui ma vaid suudaks leida nüüd endas veel jaksu, et need viimased 5 päeva vastu pidada, kõik oma asjad korda saada ja siis minema põrutada.

Et siis taas naasta 9 päeva hiljem ja taibata, et ma pole kuhugi jõudnud.
Krt...

Eile torkasin endale hammaste pesu ajal hambaharjaga silma. Omapärane kogemus, aga teistele väga ei soovita :D Ei tea küll, kuidas see mul õnnestus.

This is me

http://www.hot.ee/types/Lehed/Tyybid/enfp.html

Hirmutav, kui täpne võib üks test olla :D

So take your time
Look round and see
The most in time is where you're meant to be
For they talk too loud
And take the hope and peace from your heart
We call this surrender
Slowly towards the north
And this endless dream giving ourselves everything
We're deserving we're gonna bring it back again
It's the first time telling myself everything
It's the last time bring me back, bring me back again
When the world brings you down
You can search you inside
For the love you will find (bring me back home)
When the world brings you down
You can search you inside
When the world brings you down
I've waited so long
When the world brings you down
You gotta play this living game

...emme teab :*

Bläääää...





Ongi kõik, ei oska muud öelda.
Aa, tegelikult... ema ja isa on kadunud. Helistasin neile tööle, kumbagi pole seal ja räägiti veel mitmest päevast puudumisest. Siis helistasin mobiilile, kumbki ei võta vastu. Ma olen kindel, et kõik on hästi, aga oma ainsale neist veel sõltuvale alaealisele lapsele võiks ju ikka mingit informatsiooni jagada, või mis?

Mu kaelal on maasikad. Ei, nii teie kui ka enda kahjuks, ma pole leidnud endale mingit kutti. Süüdlane on Kärt, kes sattus talle pühendatud peol veidi hoogu. Ma muust rääkima ei hakka. Kui see valu, mida Kärt mind pm hammustades põhjustas, välja jätta, oli pidu tore :) Jõudsin veel koju magama ja hommikul Tuuliga kinno ka. Vaatasime filmi "I Could Never Be Your Woman" mis oli ootustest meeldivalt parem, nii et raha ei läinud raisku.
Viimased päevad oleme keldris sauna ehitanud. Woo-hoo! Üle pika aja liigub asi edasi. Lisaks ka väga hea tegevus mulle - lõbus ja samal ajal teen ära midagi, mis pakub nii mulle kui ka teistele rahulolu :) Kui valmis saab, teen peo ;) Tegelikult mitu! Raudselt. Ja kahe kuu pärast saate mind klubides näha :P Noh, need, kes ka juba käivad ;)

Eile õhtul olin ma 12-ni üleval, oodates K-d kas msn'i või ratesse, et ta mu küsimustele vastaks. Selle ajani ta ei tulnud ja ma saatsin sama teksti sõnumina, mis jäi ootele. Läksin magama, kuid ärkasin öösel mitu korda üles, ei tea kas siis närveerimisest vms, ja vaatasin kas olen vastuse saanud, vähemalt sõnum oli kohale läinud. Täna hommikul ärgates ja avastades, et sõnumit pole, tormasin vastuse otsingul arvuti taha. Kuna kell oli juba 8, kartsin, et täna jääb ta mul nägemata. Õnneks oli ta vähemalt rates mulle vastanud, kuigi küll, pool 2 öösel! Tegu oli vähemalt minu jaoks kiire asjaga ja ta ei võinud mulle sõnumit saata? Tänu kirja sisule saime aja kokku lepitud ning rahunesin maha. Miks mul oli teda nii väga näha vaja? Sünnipäev, selle pärast, mis muutis täna täisealiseks ka veel Krista kallikese ja 11c klassi Liina. Palju õnne neile kolmele!
Kristale kinkisime lepatriinu-tordi. Koolipäev läks ka hästi. Inkas tõlkisime mingit teksti ja ei pidanud jutustama ning prantsas sõime Krista torti ja ka seal ei pidanud jutustama. Torti aga oli mul suurt tükki vaja, sest inka ja prantsa vahel ma siis sain K-ga kokku. Ma käitusin nagu mingi idiootne pubekas (mida ma muidugi ka olen, aga enamasti suudan varjata) - vahtisin talle lolli naeratusega otsa ja üritasin keerutades mingeid tobedaid küsimusi välja mõelda. Kõik, mis ma teha/öelda tahtsin jäi tegemata/ütlemata, sest ta kõrval seisis ta parim sõber N. ning ma lihtsalt ei julgenud käituda nii, nagu olin terve eelneva päeva unistanud. Lisaks oli N. ka seekord täiesti vait, kuigi ma ütlesin talle tsau. Kas tal on midagi minu vastu või on ta lihtsalt tagasihoidlik? Igatahes olin ma klassi jõudes väikses masekas, mitte pilvel hõljumas, nagu ette kujutasin. Jumal tänatud kõigile mu super-sõpradele, kes suutsid mu tuju enam-vähem normaalseks muuta. Aitäh teile!
Peale kooli läksime Tuuli ja Ornellaga kuulsaali piljardit mängima. Alguses pidime ootama, sest polnud ühtki vaba tunnilauda. Jooksime seal saali ja kassa vahet ning naersime ühtede vene poiste üle, kes käitusid üsna lollakalt. Varsti saime ka meie mängima. Kokku mängisime 2,5 h, mida oli lõpuks veidi liiga palju, sest pallidele oli veidi raske pihta saada ja naersime end kõveraks.
Hoolimata sellest paarist minutist päeva keskel oli täna ikkagi supertore, mõnus päev :)

Meie must kass, Miu, ei too meile halba õnne, vaid suures osas tänu temale pääsesime vargusest.
Pikemalt pole aega kirjutada. Kui rohkem huvitab, siis küsi.

Ma avastan täitsa tihti, et ma ei mäleta mida ma mingi päev tegin. Ei, ma ei ole ennast mälukasse joonud, nii palju ma ikka tean. Aga ma kaldun kahjuks selle poole, et ma pole lihtsalt midagi tähtsat/olulist/meeldejäävat teinud ja nii ei jäägi see päev meelde. Päris masendav mõelda, et kolmandiku elust magame maha ja siis ma lisaks suudan päevad nii ära raisata, et nad mul meelde ei jää. Ma mäletan, mida tegin täna ja neljapäeval, aga reedel... Midagi meenub... Muidugi, ma ju magasin poole päevast, kui hale :/ igatahes...
Neljapäeval sain oma ID-kaardi kätte. Ei peagi enam trollis falgile selgitama, miks mul seda pole :D Jee! Pärast seda sõitsin lasnamäele, et minna oma klassikaaslaste ka Kaljurandadega paintballi mängima. Kohale tuli kahjuks meid vaid 6: Ornella, Kristin, Juhan, Harry, Sander ja mina ning K-dest Anne, Jüri, Katrin ja tema 7-aastane poeg. Vähesest osavõtust hoolimata oli meil väga lõbus ja kõik mittetulijad peaksid kahetsema. Nendest sõjamängudest jäi mu kintsule u 3 cm läbimõõduga punane laik. Reedel lisandus selle ümber ka 3x suurema läbimõõduga sinine laik :D aga pole hullu, valus ta pole.
Täna hommikul ärkasin rõõmsa üllatusega, nimelt sadas lund, aga seda nägi ka kogu ülejäänud Eesti :P Tõestust ülejäänud Eesti (noh, u kolmandiku) kohta sain ka ise, sest peagi sättisime isa, ema ja Kaariniga suuna Pärnu poole. Käisime siis tulevast F. C.'d vaatamas. Väga hea asukoht, avar ruum, suht suured aknad. Kipa. Nüüdseks on mu soov sinna suvel tööle minna veel suuremaks kasvanud :P
Btw: Mu arvuti DVD-mängija ei mängi ainult justnimelt DVD-sid :/

Ma tõesti ei saa varsti enam aru, mille kuradi pärast ma ikka veel pingutan...

Vahelduseks jälle midagi minu sulepeast (A)

Sellises olukorras ta alati punastas, aga mitte täna. Ta seisis enesekindlalt, käed oma musta mantli taskutes ja vaatas poisile armsa naeratusega otsa.
"Ma ei saanud ju jääda ootama, kuni saatus meid kokku viib," alustas tüdruk juttu ja vaatas kuidas poiss talle lähemale astus.

Hmm, kui ma nüüd selle siia kirja panin, siis tundub kuidagi liiga lühike. Aga asi on selles, et ma kirja ei tahtnudki rohkem panna. Mina tean, mis enne ja pärast toimub :P

***

"Palju õnne sünnipäevaks!" ta peaaegu hüüdis seda, kui ta poisi juurde hüppas ning teda kõvasti-kõvasti kallistas.
"Wohoo, rahu!" ütles poiss magusa naeratusega, "lase mul ikka vähemalt seegi sünnipäev lõpuni elada."
"Sorri, see on ikkagi nii äge. Sa oled ju nüüd inimene lausa," ütles tüdruk õhinaga, kui nad edasi kooli poole liikuma hakkasid.
"Ha-ha!" naeris poiss, "enda arust olen ma kogu aeg inimene olnud."
"Noh, tead ju küll. Sa saad nüüd kõike teha ja värki. Seaduslikult!"
"Seda küll, aga mida enam mul vaja, kui ma ei joo ega suitseta? Minu jaoks on 18 ainult 1 võrra suurem arv."
Nad olid juba enamuse teest maha käinud ja tüdruk pööras end poisi poole, et hüvasti jätta.
"Mul on sulle kingitus ka..."
"Ohoo," imestas poiss, "seda poleks küll vaja olnud. Mis see on?"
"See..." sosistas tüdruk ja suudles poissi õrnalt huultele. Naeratas vaid ja jooksis õnneliku näoga minema, jättes poisi jahmunult paigale seisma.

Häda nende naistega
Naised on kohe nii koledad, et meie, mehed, iga päev neile järele jookseme. Naised on kohe nii paksud, et neile tuleb tihti öelda, et nad natuke midagi ka sööks. Naised on kohe nii lollid, et küsime neilt igas asjas nõu. Naised on kohe nii igavad, et veedame nendega enamuse ajast koos. Naised ei oska kohe üldse nalja teha - aga alati me naerame totralt oma kallima naljade peale. Naised on lihtsameelsed. Kohe nii lihtsameelsed, et suudavad ainult 20 ilatilkuvat meest endale sappa korjata, ise silmagi pilgutamata. Naised on kuradi armukadedad. Kohe nii armukadedad, et meie, mehed, lööme maha iga kuti, kes meie naist julgeb vaadata. Naised on litsid. Kohe nii litsid, et ainult mehed suudavad neid oma partnerite arvuga ületada. Naised on müstilised! Ja sellepärast ma neid armastangi...
-Mart Siilivask, 24

Cosmopolitan, oktoober 2007


Kas saab nunnum olla? :P
Ja ma sain täna roosi, nii ilusa erkpunase ja nii hästi lõhnava... :)

Ma armastan laupäeva hommikuid :) Enamus uniseid hommikumantlis majaelanikke koguneb meie kööki kohvi jooma, putru sööma ja niisama lobisema. Mõnus. Üle pika aja näeb kõiki ka :P
Eile käisime Ellerheina ja RAM'iga Tartus Jaani kirikus kontserti andmas. Ma olin kogu aeg arvanud, et ülikoolis tahan Tallinnas käia, aga pärast eilset muutus mu suhtumine sellesse ülikoolilinna. Nüüd ma tõsiselt tahan sinna tagasi. Seal on nii palju ilusaid poisse (ka see Kõige ilusam;)) ja üldse nii palju noori, lahe :P Nüüd on täitsa võimalik, et ma sinna lähen.
Täna siis Pärnusse, homme Jõhvi ja esmasp. jääme pealinna :)
Täna öösel oli omapärane kogemus. Ärkasin selle peale, et ema tuli uksele ja küsis kas ma magan vms. Tõusen siis kiiruga püsti, nagu tavaliselt kui keegi äratama tuleb. Kõik nägi sama moodi välja, nagu tavaliselt: ema uksel ja tuli põleb. Aga midagi oli teisiti. Muidugi, täna on ju laupäev ja kooli ei pea minema. Siis miks mul tuli põleb? Teaks ma ise ka, ema tuligi seda küsima. Vaatan siis kella: 04.55... wtf? Mul oli vist öösel mingi meeltesegadus olnud, et ärkasin arvatavasti telefonihelina peale, pidades seda äratuskellaks (nimelt mulle helistati öösel kell 3 ja äratuskella polnud ma pannud) ja kuna mul on selline halb harjumus tõusta üles, panna tuli põlema ja voodisse tagasi ronida, siis ei teagi ma, mis öösel tegelikult juhtus :D Segane jutt, aga jh, naljakas oli :P

Now it's official, the camera hates me! Kõik, kes viitsisid laupäeval telku ees istuda, nägid vb. Laulul polnud vigagi, selle pärast ma enam ei muretse. Enne oli see küll põhiprobleem, et kui nüüd sitasti laulan on jama käes, aga ei, seda ma ju tean, et suudaks paremini. Aga see pilt... Nutta tahaks, ma nägin lihtsalt kohutav välja :'(

Mu südames on üks tühi koht. Sellele, keda ma veel ei tunne, veel ei armasta...

spordipäev... 300 m... 5 m joostud ja olen kõhuli ja siis selili... tõusen püsti ja lõpetan eelviimasena... ja alles siis näen, et olen korralikult katki...
nüüd siis roheline ja sidemeis:P
lonkan...

Reedel oli Kärdi juures selline väike ärasaatmis-õhtu. Ta läks 5. septembril kolmeks kuuks Saksamaale õppima. Tema juures oli kift, sest Kärdi ja tema lahedate sõprade seltsis pole nagu never-ever igav :)

Laupäev, 1. september: Sirli ja Urmo PULMAD! Tõsiselt meeliülendav laulatus, pidu, KÕIK! Ma ei oskaks vist paremat tahtagi.

Ohjah :D näete, nii palju ma saingi siis pulmadest kirja (A) sry.

Frank Sinatra - More

More than the greatest love the world has known,
This is the love I give to you alone,
More than the simple words I try to say,
I only live to love you more each day.
More than you'll ever know, my arms long to hold you so,
My life will be in your keeping, waking, sleeping, laughing, weeping,
Longer than always is a long long time, but far beyond forever youre gonna be mine.
I know Ive never lived before and my heart is very sure,
No one else could love you more.

More than you'll ever know , my arms they long to hold you so,
My life will be in your keeping, waking, sleeping, laughing, weeping,
Longer than always is a long long time, but far beyond forever you'll be mine,
I know that Ive never lived before and my heart is very sure,
No one else could love you more, no one else could love you more.


Ma olen idioot. Aga sellest me ei räägi.

Tavaliselt ma ikka mõtlen, et kõik mis juhtub, on põhjusega, et sel on mingi tagajärg. Aga praeguses olukorras ma küll midagi head või positiivset ei leia. Ok, vb tõesti pääsesin ma mingi pervari või väärkohtlemise käest, aga kui mul on kõrval 11 sõbrannat, siis keegi, eriti mu õed, aitaks mind kindlasti. Lihtsalt, et esimest korda elus on mul TÕSISELT kahju, et ma pole veel 18.
Viimased 2 päeva nägin ma korralikult vaeva valmistades 13 neoonroosat missilinti kirjaga "Pruudi eskort" (relvastatud saate- v kaitsesalk), Sirli tüdrukuteõhtu tarvis muidugi. Neljapäeval teatasime Kaariniga Sirlile, et ta olgu reede õhtul kell 7 valmis, meie läheme talle pool 7 appi riideid valima ning kaasa võtta hambahari ja ID-kaart (petekaks). Mida lähemale õhtu jõudis, seda rohkem närvi läksin mina, sest algse 12 lindi asemel oli mul vaja meisterdada üks veel. Käisin isegi spetsiaalselt lisa 1,5 m paela järel. Kui kell oli 16.25 otsustas Kaarin minna duši alla, mis muutis mind veel närvilisemaks. Sirli juurde jõudsime 10 enne 7-t. Kui olime ta ilusti valgesse riietanud hakkasime ootama, millal saabub limu. Ma olin vist, st kindlasti rohkem närvis kui Sirli. Limusiinis ootas teda italiaao punase roosi ja šampusega ning autojuht viis nad GAGi juurde, kus lõunamaalane sõbrannade vastu vahetati. Sõideti ringi u 2 h, mille sees jõuti teha peatuseid ja küsimusi esitada. Meie Kaariniga pidime minema Savoy restorani. Ootasime peaaegu pool tundi maja ees, kui alles sisenedes saime teada, et pooled meist olid juba kohal. Seal ootas meid kaunilt kaetud laud ning üsnagi koba ettekandja, tal õnnestus ikka mitu korda asju maha lennutada. Mingi hetk leiti, kus Sirli pidi lubadusi andma, ükskõik kui tobedad nad ka polnud ning kirjutama Urmole kirja, mille ta 10 aasta pärast kätte saab. Kingituseks oli "midagi sinist" ehk helesinine sukapael, mis paluti pruudile jalga panna kelneril. Minu arust äärmiselt nõme. Ja et Sirlil oleks Urmo üle kontrolli, kingiks ka roosa vilkuvate tulukestega vile :D Sealt edasi hakkasime suunduma klubi poole, kuid enne veel oli vaja teenida veidi raha. Selleks müüdi valget rummi armujoogi pähe :D Kahju ainult, et Sirli nii tagasihoidlik oli ning sõbrannad suurema osa reklaamist ja müügitööst ära tegid. Ise mõtlesin veel, et kui kunagi minu kord midagi sellist teha on siis ei lase küll häbelikkusel endast võitu saada ;D
See oli juba enne kokku lepitud, et enne ööklubisse minekut on minu aeg koju minna, sest oma vanuse tõttu ma ei pruugi sinna pääseda. Kuni eile õhtuni olin ma veel kindel, et ei hakka enne 18 saamist sissepääsemist isegi mitte proovima, aga kuna saadi kõigile kutse, oli mul äärmiselt kurb vaadata teisi klubisse sisenemas, kuni ise ootasin Sirli roosi ja ühe tüdruku seljakotiga ema saabumist. Kui nad kutsetega lihtsalt sisse lipsasid, mõistsin et see oleks isegi võimalik olnud :'( Nüüd ma siin passingi kodus arvuti taga kuni teised poole hommikuni tantsivad. Totaalne ebaõnn minu jaoks, et pulmad on vaid pool aastat enne mu 18. sünnipäeva. Sirli pidas isegi loomulikuks seda, et ma sisse lähen, aga Kaarin on vaid selle vastu. Ebaõnn... ei muud. Või ei ole?

Täna käisin siis Eesti Televisioonis "2 takti ette" tarvis. Jõudsin kohale üsna vara, seega otsustasin jalutada. Helistasin Leele, et oleks kellegagi rääkida ja seadsin sammud hoonest eemale. Mida kaugemale jõudsin, seda kergemaks olemine läks, kuid kahjuks oli tagasiteel vastupidine mõju. Ukse ees ootas (loe: tegi suitsu) mees, kes küsis mu nime ja juhatas sisse. Valvelaua tädi oli ka hästi tore ja korraks tuli isegi hea tuju :D Ok, tegelt nii hull ka nüüd asi polnud. Istusin ootesaalis ja ajasin Tauriga juttu kuni mulle juba eelnevalt tuttav kaameramees Ivar sealolijaid filmis. Suhteliselt tüütu :D Ega me kaua istuda saanud, kui meid sisse saadeti. Oma veidi alla 20-se grupiga istusime maha ja ootasime, et asi peale hakkaks. Žüriis siis: Hanna-Liina Võsa, Lauri Saatpalu, Lenna Kuurmaa ja Endel Liitmaa. Nemad meeldisidki mulle kõige vähem :P aga eks see vist nii žüriiga olegi... Nii mõnigi tundus oma esinemise pärast üsnagi hea, kuid leidus ka neid kellele öeldi otse näkku: "Sa ei oska laulda!" Noh, parem ikka kohe teada saada. Tuli siis minu kord ja laulsin oma laulujupi ära. Saatpalu: "Sa oled nii vaikne ja tagasihoidlik, nagu "hiiretips läks putru keetma..."". Võsa siis vist veel ütles, et vaikne ei tähenda kohe halba vms. Küsisid kas ma tahan midagi eesti keeles laulda. Aga mina lollakas ütlesin, et võin ingk. XD mida iganes... tänasin ja läksin otse uksest välja, kus kõigiga intervjuu tehti. Pidin veidi ootama, sest mikrofonimees vahetas patakaid. Küsiti, et kuidas mul läks ja miks sinna tulin. Selle peale, et ütlesin julguse ja kogemuse saamiseks, küsiti kas sain, vastasin, et eks ma kodus näe või järgmine kord vms. Läksin saali tagasi, et ülejäänuidki kuulata. Üks poiss oli vist homo :D ta nägi naljakas välja. Ta oli üleni mustas, kauboisaabaste ja eest sõlme seotud triiksärgiga XD laulis vist Caesarist :P, aga siiski öeldi tema kohta "lihvimata teemant". Peale tema oli veel üks mees, ta oli nii närvis, et mul hakkas tast kahju - ta värises sõna otseses mõttes üleni :( Saigi meie aeg läbi ja tõmbasin uttu. Ma ei usu, et ma edasi saan, aga ega ma tegelikult seda oodanudki. Olen lihtsalt kogemuse ja oma julguse üle õnnelik ning loodan, et järgmine kord olen targem :)