Sunday, December 30, 2007

Mu kaelal on maasikad. Ei, nii teie kui ka enda kahjuks, ma pole leidnud endale mingit kutti. Süüdlane on Kärt, kes sattus talle pühendatud peol veidi hoogu. Ma muust rääkima ei hakka. Kui see valu, mida Kärt mind pm hammustades põhjustas, välja jätta, oli pidu tore :) Jõudsin veel koju magama ja hommikul Tuuliga kinno ka. Vaatasime filmi "I Could Never Be Your Woman" mis oli ootustest meeldivalt parem, nii et raha ei läinud raisku.
Viimased päevad oleme keldris sauna ehitanud. Woo-hoo! Üle pika aja liigub asi edasi. Lisaks ka väga hea tegevus mulle - lõbus ja samal ajal teen ära midagi, mis pakub nii mulle kui ka teistele rahulolu :) Kui valmis saab, teen peo ;) Tegelikult mitu! Raudselt. Ja kahe kuu pärast saate mind klubides näha :P Noh, need, kes ka juba käivad ;)

Tuesday, December 04, 2007

Eile õhtul olin ma 12-ni üleval, oodates K-d kas msn'i või ratesse, et ta mu küsimustele vastaks. Selle ajani ta ei tulnud ja ma saatsin sama teksti sõnumina, mis jäi ootele. Läksin magama, kuid ärkasin öösel mitu korda üles, ei tea kas siis närveerimisest vms, ja vaatasin kas olen vastuse saanud, vähemalt sõnum oli kohale läinud. Täna hommikul ärgates ja avastades, et sõnumit pole, tormasin vastuse otsingul arvuti taha. Kuna kell oli juba 8, kartsin, et täna jääb ta mul nägemata. Õnneks oli ta vähemalt rates mulle vastanud, kuigi küll, pool 2 öösel! Tegu oli vähemalt minu jaoks kiire asjaga ja ta ei võinud mulle sõnumit saata? Tänu kirja sisule saime aja kokku lepitud ning rahunesin maha. Miks mul oli teda nii väga näha vaja? Sünnipäev, selle pärast, mis muutis täna täisealiseks ka veel Krista kallikese ja 11c klassi Liina. Palju õnne neile kolmele!
Kristale kinkisime lepatriinu-tordi. Koolipäev läks ka hästi. Inkas tõlkisime mingit teksti ja ei pidanud jutustama ning prantsas sõime Krista torti ja ka seal ei pidanud jutustama. Torti aga oli mul suurt tükki vaja, sest inka ja prantsa vahel ma siis sain K-ga kokku. Ma käitusin nagu mingi idiootne pubekas (mida ma muidugi ka olen, aga enamasti suudan varjata) - vahtisin talle lolli naeratusega otsa ja üritasin keerutades mingeid tobedaid küsimusi välja mõelda. Kõik, mis ma teha/öelda tahtsin jäi tegemata/ütlemata, sest ta kõrval seisis ta parim sõber N. ning ma lihtsalt ei julgenud käituda nii, nagu olin terve eelneva päeva unistanud. Lisaks oli N. ka seekord täiesti vait, kuigi ma ütlesin talle tsau. Kas tal on midagi minu vastu või on ta lihtsalt tagasihoidlik? Igatahes olin ma klassi jõudes väikses masekas, mitte pilvel hõljumas, nagu ette kujutasin. Jumal tänatud kõigile mu super-sõpradele, kes suutsid mu tuju enam-vähem normaalseks muuta. Aitäh teile!
Peale kooli läksime Tuuli ja Ornellaga kuulsaali piljardit mängima. Alguses pidime ootama, sest polnud ühtki vaba tunnilauda. Jooksime seal saali ja kassa vahet ning naersime ühtede vene poiste üle, kes käitusid üsna lollakalt. Varsti saime ka meie mängima. Kokku mängisime 2,5 h, mida oli lõpuks veidi liiga palju, sest pallidele oli veidi raske pihta saada ja naersime end kõveraks.
Hoolimata sellest paarist minutist päeva keskel oli täna ikkagi supertore, mõnus päev :)

Saturday, November 17, 2007

Meie must kass, Miu, ei too meile halba õnne, vaid suures osas tänu temale pääsesime vargusest.
Pikemalt pole aega kirjutada. Kui rohkem huvitab, siis küsi.

Saturday, November 03, 2007

Ma avastan täitsa tihti, et ma ei mäleta mida ma mingi päev tegin. Ei, ma ei ole ennast mälukasse joonud, nii palju ma ikka tean. Aga ma kaldun kahjuks selle poole, et ma pole lihtsalt midagi tähtsat/olulist/meeldejäävat teinud ja nii ei jäägi see päev meelde. Päris masendav mõelda, et kolmandiku elust magame maha ja siis ma lisaks suudan päevad nii ära raisata, et nad mul meelde ei jää. Ma mäletan, mida tegin täna ja neljapäeval, aga reedel... Midagi meenub... Muidugi, ma ju magasin poole päevast, kui hale :/ igatahes...
Neljapäeval sain oma ID-kaardi kätte. Ei peagi enam trollis falgile selgitama, miks mul seda pole :D Jee! Pärast seda sõitsin lasnamäele, et minna oma klassikaaslaste ka Kaljurandadega paintballi mängima. Kohale tuli kahjuks meid vaid 6: Ornella, Kristin, Juhan, Harry, Sander ja mina ning K-dest Anne, Jüri, Katrin ja tema 7-aastane poeg. Vähesest osavõtust hoolimata oli meil väga lõbus ja kõik mittetulijad peaksid kahetsema. Nendest sõjamängudest jäi mu kintsule u 3 cm läbimõõduga punane laik. Reedel lisandus selle ümber ka 3x suurema läbimõõduga sinine laik :D aga pole hullu, valus ta pole.
Täna hommikul ärkasin rõõmsa üllatusega, nimelt sadas lund, aga seda nägi ka kogu ülejäänud Eesti :P Tõestust ülejäänud Eesti (noh, u kolmandiku) kohta sain ka ise, sest peagi sättisime isa, ema ja Kaariniga suuna Pärnu poole. Käisime siis tulevast F. C.'d vaatamas. Väga hea asukoht, avar ruum, suht suured aknad. Kipa. Nüüdseks on mu soov sinna suvel tööle minna veel suuremaks kasvanud :P
Btw: Mu arvuti DVD-mängija ei mängi ainult justnimelt DVD-sid :/

Thursday, October 25, 2007

Ma tõesti ei saa varsti enam aru, mille kuradi pärast ma ikka veel pingutan...

Tuesday, October 09, 2007

Vahelduseks jälle midagi minu sulepeast (A)

Sellises olukorras ta alati punastas, aga mitte täna. Ta seisis enesekindlalt, käed oma musta mantli taskutes ja vaatas poisile armsa naeratusega otsa.
"Ma ei saanud ju jääda ootama, kuni saatus meid kokku viib," alustas tüdruk juttu ja vaatas kuidas poiss talle lähemale astus.

Hmm, kui ma nüüd selle siia kirja panin, siis tundub kuidagi liiga lühike. Aga asi on selles, et ma kirja ei tahtnudki rohkem panna. Mina tean, mis enne ja pärast toimub :P

***

"Palju õnne sünnipäevaks!" ta peaaegu hüüdis seda, kui ta poisi juurde hüppas ning teda kõvasti-kõvasti kallistas.
"Wohoo, rahu!" ütles poiss magusa naeratusega, "lase mul ikka vähemalt seegi sünnipäev lõpuni elada."
"Sorri, see on ikkagi nii äge. Sa oled ju nüüd inimene lausa," ütles tüdruk õhinaga, kui nad edasi kooli poole liikuma hakkasid.
"Ha-ha!" naeris poiss, "enda arust olen ma kogu aeg inimene olnud."
"Noh, tead ju küll. Sa saad nüüd kõike teha ja värki. Seaduslikult!"
"Seda küll, aga mida enam mul vaja, kui ma ei joo ega suitseta? Minu jaoks on 18 ainult 1 võrra suurem arv."
Nad olid juba enamuse teest maha käinud ja tüdruk pööras end poisi poole, et hüvasti jätta.
"Mul on sulle kingitus ka..."
"Ohoo," imestas poiss, "seda poleks küll vaja olnud. Mis see on?"
"See..." sosistas tüdruk ja suudles poissi õrnalt huultele. Naeratas vaid ja jooksis õnneliku näoga minema, jättes poisi jahmunult paigale seisma.

Monday, October 01, 2007

Häda nende naistega
Naised on kohe nii koledad, et meie, mehed, iga päev neile järele jookseme. Naised on kohe nii paksud, et neile tuleb tihti öelda, et nad natuke midagi ka sööks. Naised on kohe nii lollid, et küsime neilt igas asjas nõu. Naised on kohe nii igavad, et veedame nendega enamuse ajast koos. Naised ei oska kohe üldse nalja teha - aga alati me naerame totralt oma kallima naljade peale. Naised on lihtsameelsed. Kohe nii lihtsameelsed, et suudavad ainult 20 ilatilkuvat meest endale sappa korjata, ise silmagi pilgutamata. Naised on kuradi armukadedad. Kohe nii armukadedad, et meie, mehed, lööme maha iga kuti, kes meie naist julgeb vaadata. Naised on litsid. Kohe nii litsid, et ainult mehed suudavad neid oma partnerite arvuga ületada. Naised on müstilised! Ja sellepärast ma neid armastangi...
-Mart Siilivask, 24

Cosmopolitan, oktoober 2007


Kas saab nunnum olla? :P
Ja ma sain täna roosi, nii ilusa erkpunase ja nii hästi lõhnava... :)

Saturday, September 29, 2007

Ma armastan laupäeva hommikuid :) Enamus uniseid hommikumantlis majaelanikke koguneb meie kööki kohvi jooma, putru sööma ja niisama lobisema. Mõnus. Üle pika aja näeb kõiki ka :P
Eile käisime Ellerheina ja RAM'iga Tartus Jaani kirikus kontserti andmas. Ma olin kogu aeg arvanud, et ülikoolis tahan Tallinnas käia, aga pärast eilset muutus mu suhtumine sellesse ülikoolilinna. Nüüd ma tõsiselt tahan sinna tagasi. Seal on nii palju ilusaid poisse (ka see Kõige ilusam;)) ja üldse nii palju noori, lahe :P Nüüd on täitsa võimalik, et ma sinna lähen.
Täna siis Pärnusse, homme Jõhvi ja esmasp. jääme pealinna :)
Täna öösel oli omapärane kogemus. Ärkasin selle peale, et ema tuli uksele ja küsis kas ma magan vms. Tõusen siis kiiruga püsti, nagu tavaliselt kui keegi äratama tuleb. Kõik nägi sama moodi välja, nagu tavaliselt: ema uksel ja tuli põleb. Aga midagi oli teisiti. Muidugi, täna on ju laupäev ja kooli ei pea minema. Siis miks mul tuli põleb? Teaks ma ise ka, ema tuligi seda küsima. Vaatan siis kella: 04.55... wtf? Mul oli vist öösel mingi meeltesegadus olnud, et ärkasin arvatavasti telefonihelina peale, pidades seda äratuskellaks (nimelt mulle helistati öösel kell 3 ja äratuskella polnud ma pannud) ja kuna mul on selline halb harjumus tõusta üles, panna tuli põlema ja voodisse tagasi ronida, siis ei teagi ma, mis öösel tegelikult juhtus :D Segane jutt, aga jh, naljakas oli :P

Sunday, September 23, 2007

Now it's official, the camera hates me! Kõik, kes viitsisid laupäeval telku ees istuda, nägid vb. Laulul polnud vigagi, selle pärast ma enam ei muretse. Enne oli see küll põhiprobleem, et kui nüüd sitasti laulan on jama käes, aga ei, seda ma ju tean, et suudaks paremini. Aga see pilt... Nutta tahaks, ma nägin lihtsalt kohutav välja :'(

Saturday, September 15, 2007

Mu südames on üks tühi koht. Sellele, keda ma veel ei tunne, veel ei armasta...

Monday, September 10, 2007

spordipäev... 300 m... 5 m joostud ja olen kõhuli ja siis selili... tõusen püsti ja lõpetan eelviimasena... ja alles siis näen, et olen korralikult katki...
nüüd siis roheline ja sidemeis:P
lonkan...

Sunday, September 02, 2007

Reedel oli Kärdi juures selline väike ärasaatmis-õhtu. Ta läks 5. septembril kolmeks kuuks Saksamaale õppima. Tema juures oli kift, sest Kärdi ja tema lahedate sõprade seltsis pole nagu never-ever igav :)

Laupäev, 1. september: Sirli ja Urmo PULMAD! Tõsiselt meeliülendav laulatus, pidu, KÕIK! Ma ei oskaks vist paremat tahtagi.

Ohjah :D näete, nii palju ma saingi siis pulmadest kirja (A) sry.

Thursday, August 30, 2007

Frank Sinatra - More

More than the greatest love the world has known,
This is the love I give to you alone,
More than the simple words I try to say,
I only live to love you more each day.
More than you'll ever know, my arms long to hold you so,
My life will be in your keeping, waking, sleeping, laughing, weeping,
Longer than always is a long long time, but far beyond forever youre gonna be mine.
I know Ive never lived before and my heart is very sure,
No one else could love you more.

More than you'll ever know , my arms they long to hold you so,
My life will be in your keeping, waking, sleeping, laughing, weeping,
Longer than always is a long long time, but far beyond forever you'll be mine,
I know that Ive never lived before and my heart is very sure,
No one else could love you more, no one else could love you more.


Ma olen idioot. Aga sellest me ei räägi.

Saturday, August 25, 2007

Tavaliselt ma ikka mõtlen, et kõik mis juhtub, on põhjusega, et sel on mingi tagajärg. Aga praeguses olukorras ma küll midagi head või positiivset ei leia. Ok, vb tõesti pääsesin ma mingi pervari või väärkohtlemise käest, aga kui mul on kõrval 11 sõbrannat, siis keegi, eriti mu õed, aitaks mind kindlasti. Lihtsalt, et esimest korda elus on mul TÕSISELT kahju, et ma pole veel 18.
Viimased 2 päeva nägin ma korralikult vaeva valmistades 13 neoonroosat missilinti kirjaga "Pruudi eskort" (relvastatud saate- v kaitsesalk), Sirli tüdrukuteõhtu tarvis muidugi. Neljapäeval teatasime Kaariniga Sirlile, et ta olgu reede õhtul kell 7 valmis, meie läheme talle pool 7 appi riideid valima ning kaasa võtta hambahari ja ID-kaart (petekaks). Mida lähemale õhtu jõudis, seda rohkem närvi läksin mina, sest algse 12 lindi asemel oli mul vaja meisterdada üks veel. Käisin isegi spetsiaalselt lisa 1,5 m paela järel. Kui kell oli 16.25 otsustas Kaarin minna duši alla, mis muutis mind veel närvilisemaks. Sirli juurde jõudsime 10 enne 7-t. Kui olime ta ilusti valgesse riietanud hakkasime ootama, millal saabub limu. Ma olin vist, st kindlasti rohkem närvis kui Sirli. Limusiinis ootas teda italiaao punase roosi ja šampusega ning autojuht viis nad GAGi juurde, kus lõunamaalane sõbrannade vastu vahetati. Sõideti ringi u 2 h, mille sees jõuti teha peatuseid ja küsimusi esitada. Meie Kaariniga pidime minema Savoy restorani. Ootasime peaaegu pool tundi maja ees, kui alles sisenedes saime teada, et pooled meist olid juba kohal. Seal ootas meid kaunilt kaetud laud ning üsnagi koba ettekandja, tal õnnestus ikka mitu korda asju maha lennutada. Mingi hetk leiti, kus Sirli pidi lubadusi andma, ükskõik kui tobedad nad ka polnud ning kirjutama Urmole kirja, mille ta 10 aasta pärast kätte saab. Kingituseks oli "midagi sinist" ehk helesinine sukapael, mis paluti pruudile jalga panna kelneril. Minu arust äärmiselt nõme. Ja et Sirlil oleks Urmo üle kontrolli, kingiks ka roosa vilkuvate tulukestega vile :D Sealt edasi hakkasime suunduma klubi poole, kuid enne veel oli vaja teenida veidi raha. Selleks müüdi valget rummi armujoogi pähe :D Kahju ainult, et Sirli nii tagasihoidlik oli ning sõbrannad suurema osa reklaamist ja müügitööst ära tegid. Ise mõtlesin veel, et kui kunagi minu kord midagi sellist teha on siis ei lase küll häbelikkusel endast võitu saada ;D
See oli juba enne kokku lepitud, et enne ööklubisse minekut on minu aeg koju minna, sest oma vanuse tõttu ma ei pruugi sinna pääseda. Kuni eile õhtuni olin ma veel kindel, et ei hakka enne 18 saamist sissepääsemist isegi mitte proovima, aga kuna saadi kõigile kutse, oli mul äärmiselt kurb vaadata teisi klubisse sisenemas, kuni ise ootasin Sirli roosi ja ühe tüdruku seljakotiga ema saabumist. Kui nad kutsetega lihtsalt sisse lipsasid, mõistsin et see oleks isegi võimalik olnud :'( Nüüd ma siin passingi kodus arvuti taga kuni teised poole hommikuni tantsivad. Totaalne ebaõnn minu jaoks, et pulmad on vaid pool aastat enne mu 18. sünnipäeva. Sirli pidas isegi loomulikuks seda, et ma sisse lähen, aga Kaarin on vaid selle vastu. Ebaõnn... ei muud. Või ei ole?

Friday, August 17, 2007

Täna käisin siis Eesti Televisioonis "2 takti ette" tarvis. Jõudsin kohale üsna vara, seega otsustasin jalutada. Helistasin Leele, et oleks kellegagi rääkida ja seadsin sammud hoonest eemale. Mida kaugemale jõudsin, seda kergemaks olemine läks, kuid kahjuks oli tagasiteel vastupidine mõju. Ukse ees ootas (loe: tegi suitsu) mees, kes küsis mu nime ja juhatas sisse. Valvelaua tädi oli ka hästi tore ja korraks tuli isegi hea tuju :D Ok, tegelt nii hull ka nüüd asi polnud. Istusin ootesaalis ja ajasin Tauriga juttu kuni mulle juba eelnevalt tuttav kaameramees Ivar sealolijaid filmis. Suhteliselt tüütu :D Ega me kaua istuda saanud, kui meid sisse saadeti. Oma veidi alla 20-se grupiga istusime maha ja ootasime, et asi peale hakkaks. Žüriis siis: Hanna-Liina Võsa, Lauri Saatpalu, Lenna Kuurmaa ja Endel Liitmaa. Nemad meeldisidki mulle kõige vähem :P aga eks see vist nii žüriiga olegi... Nii mõnigi tundus oma esinemise pärast üsnagi hea, kuid leidus ka neid kellele öeldi otse näkku: "Sa ei oska laulda!" Noh, parem ikka kohe teada saada. Tuli siis minu kord ja laulsin oma laulujupi ära. Saatpalu: "Sa oled nii vaikne ja tagasihoidlik, nagu "hiiretips läks putru keetma..."". Võsa siis vist veel ütles, et vaikne ei tähenda kohe halba vms. Küsisid kas ma tahan midagi eesti keeles laulda. Aga mina lollakas ütlesin, et võin ingk. XD mida iganes... tänasin ja läksin otse uksest välja, kus kõigiga intervjuu tehti. Pidin veidi ootama, sest mikrofonimees vahetas patakaid. Küsiti, et kuidas mul läks ja miks sinna tulin. Selle peale, et ütlesin julguse ja kogemuse saamiseks, küsiti kas sain, vastasin, et eks ma kodus näe või järgmine kord vms. Läksin saali tagasi, et ülejäänuidki kuulata. Üks poiss oli vist homo :D ta nägi naljakas välja. Ta oli üleni mustas, kauboisaabaste ja eest sõlme seotud triiksärgiga XD laulis vist Caesarist :P, aga siiski öeldi tema kohta "lihvimata teemant". Peale tema oli veel üks mees, ta oli nii närvis, et mul hakkas tast kahju - ta värises sõna otseses mõttes üleni :( Saigi meie aeg läbi ja tõmbasin uttu. Ma ei usu, et ma edasi saan, aga ega ma tegelikult seda oodanudki. Olen lihtsalt kogemuse ja oma julguse üle õnnelik ning loodan, et järgmine kord olen targem :)

Sunday, July 29, 2007

Mul on häbi... häbi, et ma nii vähe kirjutanud olen. Ma olin matkalt tulles surmkindel, et järgmine päev panen kõik kirja, sest sõit oli ju sel korral lühike - vaid 3 päeva. Aga võta näpust, mul oli nii palju muid tegemisi ees, et ei saanud võtta endale sellist kohustust...
Nimelt kohe järgmine päev oli mul vaja koristada, koristada, koristada... sest pühapäeval ootas ees ema-isa hõbepulma tähistamiseks korraldatud aiapidu. Kohal oli nii umbes-täpselt 44 inimest + 3 last + üks koer :D Naljakas, et ema lapsi inimeste alla ei lugenud :P Igatahes, pidu oli tore, sai palju süüa-juua ja vanu sugulasi näha. Olin hästi aktiivne ja seltsiv (A) suhtlesin kõigiga ja olin muidu tubli :P
Kuna mul praegu ei meenu, mis ma edasi tegin, siis teavitan neid, kes veel ei tea: SIRLI JA URMO ABIELLUVAD!!! (lisainfot veel mõnele: Sirli on minu vanim õde :)) Ma olin nii õnnelik, kui laagrist tulles kutset oma laual nägin, et lihtsalt naersin ja nutsin pool tundi... Imeline hetk leiab aset 1. sept. ja sellele järgneb 2-päevane pidu läänemaal villa Nõvas :P Kõik külalised saavad ööseks jääda ja kel vaja saavad sinna spetsiaalselt tellitud bussiga :D niiii lahe. See tuleb kipa. Btw: mul on lubatud pulma kaaslane kaasa vedada, nii et ootan teie seletuskirju, miks just sina oled selleks parim ;)
Nüüd meenuski, mis peale aiapidu edasi tuli. Mitte midagi! Ok, ellerheinas käisin, aga muud tarka vist midagi :/ Pean seal terve augusti usinasti käima, sest tulemas on Birgitta festival, kus me esitame koos RAM'i, poistekoori ja veel igasuguste näitlejate ning solistidega etenuse "Jeanne d'Arc tuleriidal".
Peale selle käisin veel palju poodides, et õe pulma midagi ilusat leida. Kingad sain, aga sain ka pluusi ja sügismantli :D eem... nendega ma vist sinna ei lähe. 4 järjestikust päeva šoppamist ning no results :(
Aa, ja seda ka, et "2 Takti Ette" on tulemas! Ja mul pole ikka veel laulu valitud! Palun aidake, kel vähegi ideid on.

Monday, June 25, 2007

NETTI POLE!!! Mu elu on läbi! No, ok. Elan veel, aga kes teab kui kaua... (A) Pean jälle Kaarini juures käima :/
Terve tänane päev kulus laulmisele. Jälle. Hommikul vara üles, proov. Siis tulin koju, magasin, sõin ja läksin jälle teele. Ei midagi põnevat. Täna laulsime Coca-Cola mehikestele :D ja naistele ehk sponsoritele, kes toetavad meie sõitu Saksamaale, mis leiab aset oktoobris. Wii! Mõni oli täitsa kena ;P Igatahes... ma olin nüüd esimest korda üks solistidest :D Kogunesime kell 6 Estonias, tõmbasime selga rahvariided, jah, just nimelt RAHVARIIDED ja hakkasime läbi linna vantsima :D Umbes 30-kesi polnud hullu, aga üksi oleks vist küll ära surnud :D Läksime siis ühte hoonesse, mis oli võib-olla hotell, aga võib-olla ka mitte, ma ei tea ja sõitsime 9. korrusele. Seal asus üks imeilusa vaatega jubekallis restoran, kus hõivasime ühe pisikese rõdu ja asusime valmistuma. Publik oli täitsa kipa. Laulsime ära ja tõmbasime uttu. Vsjoo. Minu super-huvitav elu :)

Tuesday, June 19, 2007

sry, aga mul on lihtsalt nii-niii-niiii-niiiii-niiiiii-niiiiiii-niiiiiiii-niiiiiiiii-NIIIIIIIII hea tuju :D I LOVE YOU ALL!

Saturday, June 16, 2007

Nonii, kell on 4 hommikul, päike juba tõuseb ja mul tuli tuju blogi kirjutada. Ärge saage valesti aru, ma pole ekstra varajane, pigem nagu veitsa hiline :P

Hommikupoolik polnudki midagi eriti erilist. No ok, kui välja arvata see, et kell 12 oli Sirli EBS'i lõpetamine Estonias. Alguses oli igav, seisin seina ääres, midagi ei näinud ja kirusin mu eest läbi siiberdavaid hilinenud inimesi, kes kohe üldse ei suutnud endale kohta leida. Veidi enne Sirli korda saime emaga head kohad rõdul teises reas. Mina, kui truu õde ikka, tahtsin Sirlile kaasa hüüda. Hoolimata veel nii mõnestki toetajast, olin ma ainuke kes suu avas ja tõin kuuldavale ühe kileda hõiske. Nii ema kui ka mu ees istuvad tädikesed ehmatasid hirmsasti ja pöördusid mind jõllitama. Mida? Kas te pole varem näinud oma õele kaasa elavat tütarlast? Edasi jälle igavus. Veidi häiris mind see, et kui lavale kutsuti u 30 hiinlast, naeris nii u kolmandik nende nimede üle. Minu arust tobe ja inetu... Võõrkeeli õppisid ainult tüdrukud :P Püüdsime värske lõpetanu kinni, andsime üle lilled-kallistused ja tulin tulema, eesmärgiga jõuda kooli.

Jah, ma tunnistan: ma ei saa isegi suvel sellest hoonest eemale hoida. Niuks :P Hahaa, tegelikult läksin ainult oma aastaraamatule järele. Täitsa ilus tuli :) Eriti meeldivad mulle inimeste pildid, sest nad on tehtud õues kooli lähiümbruses. Ja minu pilt oli ilus n_n

Kodus jälle mõttetused e. sama, mis hommikulgi: veidi Disney multikaid ja koristustööd.

Ellerhein. Täna oli täitsa omapärane. Paljud uurisid mu uut aastaraamatut ja kiitsid kleiti :P Loitme pani mind mõnes laulus solitiossa, kuigi pole neid kunagi varem laulnud. Aga ma saan hakkama :) Lõpupoole tuli ka külla Boris, kes kinkis kõigile meie endi poolt talvel lindistatud plaadi "Siin on ilus elada". Nii armas temast.

Kodus pidu! Sirli tähistab oma võidukat lõppu. Ajasime juttu, sõime palju (eriti mina) ja jõime (A) Ma pole veel elusees kodus nii palju joonud. Aga selline mõnus vint oli sees ja peale osade lahkumist sain ka teistega paremini suheldud. Umbes 11 paiku hakkas külm ja otsustasin tuppa tulla. Rääkisin mõnega msnis ja otsustasin magama minna, kui ema kutsus õue koristama. Viies digikat Urmole, kutsuti mind tagasi. Äärmiselt meeldiv üllatus, eriti, kui inimeste vanus jäi nii 24-30 aasta vahele :D Koristasin veel veidi ja kui üles jõudsin, alustati "Eesti mälumänguga". Kiirelt mässiti ka mind mängu sisse ning pidu jätkus koos ohtra kange alkoholiga. (Btw! Toas ma enam ei joonud.) Vintis inimeste seltskonnas venis mäng eriti kaua, kuni paljud olid juba lahkunud. Otsustati, et peaks kuhugi edasi pidutsema minema ning kutsuti mindki kaasa. Hmm, huvitav, kas minna "kuhugi" koos kahe purjus 24-aastase Tomiga, või mitte? Ütlesin viisakalt ära, põhjendades, et küsigu 8 kuu pärast uuesti :D Joomine jätkus. Olid jäänud järele mina, Sirli ja 4 suht täis meest. Ma ei saanud ju Sirlit nendega üksi jätta, eriti kui klassivennad Tomid vahepeal maadlema otsustasid hakata. See lõppes õnneks hästi, keegi ega miski viga ei saanud ning varsti lahkusid nemadki. Aga lõpust hoolimata oli see ikkagi üks lõbus õhtu :)

Monday, May 28, 2007

Tahaks kedagi lüüa. Aga kuna ma tean, et kõiges selles jamas olen süüdi mina ja ainult mina, siis jh, tundub et mina olen see, kes peksa saab. Kui mitte enda, siis vähemalt vanemate käest. Ja kui mitte füüsiliselt siis vaimselt vähemalt.
Päris sitt tunne on ikka. Mitte, et füüsika nüüd mingi elutähtis asi minu jaoks oleks, aga ma lihtsalt tean, et olen rohkemaks suuteline kui 2. Hahaa, there, sayd it. You're happy now? Arvatavasti mitte, loodetavasti. Ega ma ka pole. Aga mis seal ikka. Siis on mul vähemalt võimalik kõik järgmine aasta 10, ei, 1000 x paremini teha. Seda ma teen. Ja kui ei tee, siis on teil mu isiklik luba mind lüüa. Nii kõvasti kui jaksate, et see mul ikka elu lõpuni meelde jääks, et ma selline laiskvorst olin. Luban veel, et asja politseile ega kohtusse ei anna, te olete minu enda eest kaitstud.