Täna käisin siis Eesti Televisioonis "2 takti ette" tarvis. Jõudsin kohale üsna vara, seega otsustasin jalutada. Helistasin Leele, et oleks kellegagi rääkida ja seadsin sammud hoonest eemale. Mida kaugemale jõudsin, seda kergemaks olemine läks, kuid kahjuks oli tagasiteel vastupidine mõju. Ukse ees ootas (loe: tegi suitsu) mees, kes küsis mu nime ja juhatas sisse. Valvelaua tädi oli ka hästi tore ja korraks tuli isegi hea tuju :D Ok, tegelt nii hull ka nüüd asi polnud. Istusin ootesaalis ja ajasin Tauriga juttu kuni mulle juba eelnevalt tuttav kaameramees Ivar sealolijaid filmis. Suhteliselt tüütu :D Ega me kaua istuda saanud, kui meid sisse saadeti. Oma veidi alla 20-se grupiga istusime maha ja ootasime, et asi peale hakkaks. Žüriis siis: Hanna-Liina Võsa, Lauri Saatpalu, Lenna Kuurmaa ja Endel Liitmaa. Nemad meeldisidki mulle kõige vähem :P aga eks see vist nii žüriiga olegi... Nii mõnigi tundus oma esinemise pärast üsnagi hea, kuid leidus ka neid kellele öeldi otse näkku: "Sa ei oska laulda!" Noh, parem ikka kohe teada saada. Tuli siis minu kord ja laulsin oma laulujupi ära. Saatpalu: "Sa oled nii vaikne ja tagasihoidlik, nagu "hiiretips läks putru keetma..."". Võsa siis vist veel ütles, et vaikne ei tähenda kohe halba vms. Küsisid kas ma tahan midagi eesti keeles laulda. Aga mina lollakas ütlesin, et võin ingk. XD mida iganes... tänasin ja läksin otse uksest välja, kus kõigiga intervjuu tehti. Pidin veidi ootama, sest mikrofonimees vahetas patakaid. Küsiti, et kuidas mul läks ja miks sinna tulin. Selle peale, et ütlesin julguse ja kogemuse saamiseks, küsiti kas sain, vastasin, et eks ma kodus näe või järgmine kord vms. Läksin saali tagasi, et ülejäänuidki kuulata. Üks poiss oli vist homo :D ta nägi naljakas välja. Ta oli üleni mustas, kauboisaabaste ja eest sõlme seotud triiksärgiga XD laulis vist Caesarist :P, aga siiski öeldi tema kohta "lihvimata teemant". Peale tema oli veel üks mees, ta oli nii närvis, et mul hakkas tast kahju - ta värises sõna otseses mõttes üleni :( Saigi meie aeg läbi ja tõmbasin uttu. Ma ei usu, et ma edasi saan, aga ega ma tegelikult seda oodanudki. Olen lihtsalt kogemuse ja oma julguse üle õnnelik ning loodan, et järgmine kord olen targem :)