Esmaspäeval koju minnes nägin trollipeatuses seismas üht külmetavat poissi. Seda lihtsalt oleks pidanud pildistama. Vaatepilt oli omamoodi ilus, mitte küll poisi pärast. Ärge saage valesti aru, poiss oli kena küll, aga see ei olnud see, mis pildi ilusaks muutis. Ta oli pikk ja kõhn, tumedate lokkis juuste ning musta mantli ja mustade pükstega. Paremas käes koidis ta suitsu ning vasakuga püüdis meeleheitlikult kraed kinni hoides oma kaelale sooja anda. Nii ta seisis seal külmetades ja vaatas tühjal pilgul kaugusesse. Muidugi ma ei tea, mida ta mõtles, aga nii kujutan ma teda oma peas pärast sekundilist vaadet.